Sa küsid, mitu vaba päeva sul on õigus saada pärast riigipüha. Vastus tuleb kahe sekundiga, kenasti sõnastatud ja täpne — ja vale, sest ta ei tunne teie kollektiivlepingut. Kas see võib juhtuda, sõltub sellest, milline tööriist sul käes on: mõned otsivad üles ja viitavad allikatele; teised vastavad ainult selle põhjal, mida nad on eelnevalt õppinud, ega saa midagi kontrollida. Need näevad ühesugused välja — sama väli, sama rahulik vastus — aga nad ei ole võrdselt usaldusväärsed. Teadmine, millist sorti tööriistaga sa parasjagu istud, ongi see oskus ise.

• Ta ei tunne TEIE tegelikkust. Teie lepingut, teie protseduuri, teie hindu. Ta vastab üldiselt ja kõlab sama enesekindlalt — see on kõige tavalisem viga töökohal.
• Õige allikas, valesti kasutatud. Seal on link, ja link töötab — nii et keegi ei ava seda. Ja siis on allikas kirjas midagi pisut muud, kui väideti. Link on viide, mida sa pead järgima, mitte tõend.
• Mitmeetapilised arvutused. Üks summa läheb tavaliselt hästi. Tähtaeg, mis tuleb kokku liita etteteatamisajast, nädalavahetusest ja riigipühast, on koht, kus asi libiseb.

Ebakindlat häält ei ole olemas. Ta kirjutab sama rahulikult, olgu ta kindlal pinnal või mitte. Küsimine „kas sa oled kindel?“ ei ole samuti kontroll — sa saad vastuseks sama rahuliku vastuse.

Sa ei pea kõike üle kontrollima. Aga kõik, mis maksab raha, puudutab inimest või läheb majast välja, peaksid sa suutma ühest teisest kohast uuesti üles leida. Kui sa seda ei suuda, siis ära saada.